Kõik postitused
Siin on avalikud postitused uuemad eespool.
Kuidas keeruline suhe mõjutas minu vaimset tervist
Aus ja isiklik lugu sellest, kuidas pikaajalised pinged suhtes mõjutasid minu vaimset tervist ning viisid mind depressioonini.
Ka minul on head ja vead
Selles postituses räägin natuke rohkem oma vigadest, sellest, mida mina ise suhte ajal tegin, ja milline inimene ma üldse olnud olen.
Ühel hetkel tundsin ma aina rohkem, kuidas mina vean seda kogu rongi üksinda...
Kuidas ma siis lihtsalt elasin elu üle
Kuna mu laps oli selline, et ega ta magada eriti ei soovinud, siis käisin ma väga palju jalutamas...
Kõndisin päevi ja nädalaid järjest 20 km päevas ning lõpuks hakkas tekkima stress, miks kehakaal tõuseb.
Depressioon, millega tuleb lihtsalt õppida elama
Minu esimene kokkupuude nõustajaga oli siis, kui sündis minu esimene laps.
Kui sündis minu esimene laps, armastasin ma teda meeletult. Aga samal ajal oli mul iga päev, iga hetk tunne, et keegi tuleb ja võtab ta mult ära.
Ma olin kogu selles olukorras täiesti üksi. Mulle öeldi pidevalt, et ma mõtlen selle haiguse ise välja ja tegelikult pole mul midagi häda...
Tere tulemast minu päris-maailma
Siin ei ole roosat mulli
Tere. Kui sa oled siia lehele jõudnud, siis tõenäoliselt tead sa vähemalt natukene seda tunnet, kui su pea sees puhub tuul, aga hing on samal ajal kuidagi raske.
Ma olen pikalt kirjutanud omaette. Päevikusse. Peitnud oma mõtteid ridade vahele ja mõelnud, et see kõik – ärevus, stress, depressioon – on midagi, mida peab kandma üksi ja vaikuses.
Meie ümber on ju nii palju seda "roosat mulli", kus räägitakse, et vaimse tervise mured on lihtsalt laiskus või välja mõeldud haigused. Aga see ei ole nii. See on päris ja see on kuratlikult raske.
Ühel hetkel, kui istusin oma poolelioleva käsitöö taga, sain aru, et ma ei taha enam vaikida. Ma avastasin, et see maailm, milles ma praegu viibin, kõnetab tegelikult palju rohkemaid inimesi, kui ma arvasin. Meid on palju. Ja keegi meist ei peaks tundma, et ta on selles augus üksi.
Mida sa sellest blogist ei leia? Sa ei leia siit imelisi tervenemisnippe, "võta ennast kokku" loenguid ega professionaalset teraapiat. Ma ei ole nõustaja. Ma olen naine, kes kogeb seda kõike praegu ise läbi. Ma otsin viise, kuidas paraneda, ja teen seda üks päev, üks hetk ja vahel lihtsalt üks silmus korraga.
Mida sa siit leiad? Ausust. Äratundmist. Ja teadmise, et on okei mitte olla okei.
Hetkel hoiavad mind pinnal minu hobid – kudumine, heegeldamine, teemantpiltide valmistamine ja mitte just tavapärane, aga ka kalastus. Need on minu viisid oma mõtteid vaigistada, kui need liiga valjuks muutuvad. Kui sa küsiksid minult täna, mis rütmis mu süda tuksub, siis ma ei oskakski vastata. See rütm alles otsib ennast.
Ma ei hakka sulle kohe esimesel päeval rääkima sellest, kuidas ma siia punkti jõudsin ja mis kõik minu elus juhtunud on – need lood ja sügavamad tagasivaated vajavad aega, rahu ja natukene turvalisemat keskkonda, millest räägin juba lähemalt järgmistes postitustes.