Ka minul on head ja vead

Ka minul on head ja vead. Selles postituses räägin natuke rohkem oma vigadest, mida ma ise suhte ajal tegin, ja sellest, milline inimene ma üldse olnud olen.

Ma olen päris paljudes suhetes olles tarvitanud palju alkoholi. Eks see ole üks halb sõltuvus ja paha harjumus.

Ka selles suhtes, milles sündisid kaks imelist tüdrukut, oli alkoholi päris palju.

Ma ei vabanda end kuidagi välja, sest eks see oli minu viis probleeme ja muresid leevendada.

Kui lastega oli emotsionaalselt raskem päev olnud, siis õhtul pärast nende magama panemist hakkasin veini libistama.

Mingil hetkel jõudis see juba sinna punkti, kus lapsed veel ei maganud ja mina valmistasin õhtusööki ning limpsisin samal ajal vaikselt veini.

Ma mainin siin kohal ära, et lapsed olid alati hoitud ja isegi siis, kui õhtul oli paar pokaali veini võetud, said öösel ärganud lapsed ikka hoolitsetud.

Muidugi on eredalt meeles ka korrad, kus laste isa hakkas õhtul minu joomise pärast õiendama ja mina siis lootsin öösel, et ehk tegeleb tema lapsega, kui näeb, et mina välja ei tee. Aga te võite isegi arvata, kas ta tegeles.

Aga nüüd jõuame selle juurde, mis ajendas mind temaga lahku minema.

Ma mõistsin, et soovin oma lastele rahulikku ja turvalist kasvukeskkonda. Samuti soovisin ise leida elus rohkem tasakaalu ning hakata tegelema oma vaimse tervisega.

Eks mingi pagasi võtame me kõik lapsepõlvest kaasa. Aga küsimus on selles, kas sa näed selles probleeme ja kas sa tahad midagi muuta, et sinu elus enam selliseid mustreid ei korduks.

Meie vahel tekkis aina rohkem probleeme — nii neid, mida tegin mina, kui ka neid, mida tema tegi või pigem tegemata jättis.

Ma ei saa kogu süüd tema kaela ajada, sest suhtes on alati kaks poolt.

Lihtsalt ühel hetkel tundsin aina rohkem, kuidas mina vean seda rongi üksinda. Mina püüan olla parem kaaslane ja parem ema.

Muidugi oli mul ka see teema, et vajasin tähelepanu, aga ma ei saanud seda oma kaaslaselt. Nii hakkasin ma TikTokis aega veetma.

Alguses lihtsalt kastides ja hiljem, kui jälgijaid rohkem tuli, hakkasin ise laive tegema. Seal sain ma seda tähelepanu, mida olin igatsenud.

Muidugi ei meeldinud see teisele poolele üldse ja tekkis meeletu kontrollimine.

Juba siis hakkasin taipama, et selles suhtes ei ole lihtsalt probleemid, vaid suuremat sorti kontrollimine.

Mitmeid kordi jäin magama mõttega, kas ja kuidas sellest suhtest üldse pääseda.

Ühel hetkel jõudsin lihtsalt punkti, kus mul oli valida: kas minna veel rohkem katki ja lasta elul hullemaks minna või lõpetada see suhe ja proovida edasi liikuda.

Ma kaalusin isegi lastega naistevarjupaika minekut, aga see ei tundunud õige, sest füüsilist vägivalda ju polnud.

Täna saan öelda, et olin meeletu vaimse vägivalla ohver ise sellest teadmata.

Vahepeal oli minu auto kasutamine piiratud ning see muutis igapäevased tegemised keerulisemaks, arutasin seda oma vennaga ja tema andis mulle laenu, et saaksin osta enda auto ja läbi selle natukenegi rohkem vabadust.

Siis hakkas aga teistsugune kontroll — kus ma käin ja mida teen.

Ma ei hakka siin kõiki detaile pikalt lahti kirjutama, aga tänu sellele autole sain ma vähemalt natuke rohkem oma elu kontrollida.

Selleks ajaks olin ma tegelikult juba loonud oma ettevõtte ja mul oli piisavalt kliente, et ennast ära toita.

Lõpuks võtsin kogu oma julguse kokku ja rääkisin lahkuminekust.

Leppisime alguses kõik ilusti kokku ja mina naiivsena arvasin jälle, et kui asjad on kokku lepitud, siis saame rahulikult edasi minna.

Aga nii see ei läinud.

Edasi räägin järgmises postituses.

Imelist päeva teile. 🤍

Julgustuseks tahan öelda, et meis kõigis on olemas jõud asju muuta. Vahel peame lihtsalt väga kaua otsima, et see jõud endas üles leida.