30.04.26

Eile oli üsna pingeline päev.

Olin juba hommikust saadik päris väsinud ja samal ajal lähenes ka venna projekti viimane üritus.

Lisaks ei tohtinud ma ära unustada videokõnet ning lõuna ajal oli ka arsti vastuvõtt.

Arst ütles, et pean ennast rohkem liigutama, et vererõhk tõuseks.

Ta ütles isegi, et piisab sellest, kui näiteks käsi pigistada või natuke rohkem liigutada — juba see peaks aitama vererõhul tõusta.

Üldiselt läks päev tegelikult päris hästi.

Pinge oli pigem selle ürituse pärast.

Mõtlesin lõpuks lihtsalt:

“Olgu, lähen kohale ja vaatan, mis seis on. Midagi muuta ma enam niikuinii ei saa.”

Ja tegelikult läks üritus päris hästi.

Koomikud olid head ja Janar sai kõige suurema aplausi.

Lubati, et hakatakse nüüd oma sette üles laadima, et kõik saaksid neid näha.

Inimesed ise olid samuti rahul ja naersid palju.

See oli vist kõige parem tunne kogu õhtu juures — kuulda inimesi päriselt naermas ja näha, et nad nautisid seda.

Päeva lõpuks olin ma aga nii väsinud, et ei jaksanud enam mitte midagi teha.

Keha lihtsalt ütles stopp.

Ja vahel tulebki kuulata seda hetke, kui keha ütleb, et nüüd aitab.