29.07.26

Tere! 🤍

Mis ma siis vahepeal teinud olen?

Ma olen siiani rahustivaba. No ütleme nii, et vahel on päris raske reaalsusele otsa vaadata. Olen siiski hakkama saanud, kuigi vahepeal on olnud väga keeruline.

Eile mõtlesin selle peale, et rahusti on tegelikult hea abimees siis, kui sul on väga raske mõne olukorraga leppida või sellega toime tulla.

Aga tegelikult seisavad kõik inimesed vahel silmitsi probleemide ja muredega. See ongi elu.

Ühel hetkel peame õppima hakkama saama ka ilma ravimiteta ning endale selgeks tegema, et on täiesti normaalne tunda erinevaid tundeid ja emotsioone. Me ei pea nende pärast häbi tundma ega neid alla suruma.

Eelmisel nädalal mõtlesin juba, et laste nädalal võiksime teha midagi teistsugust ja põnevat. Muidugi tulid jälle kahtlused ja emotsioonid – kas ma ikka saan kõigega hakkama?

Ja siis ma lihtsalt otsustasin ära teha.

Rentisin matkaauto ja tulin lastega randa ööbima.

Esialgu tundus see isegi natuke hull mõte, aga tegelikult ei ole üldse. Saan lastega väga hästi hakkama. Emotsioonid on pigem rõõmsad ning praegu on kõik hästi.

Eile õhtul jõudsime siia. Randa me siis enam ei läinud, aga täna hommikul, pärast hommikusööki, tulime kohe randa.

Lastel on siin väga lõbus ja minul on lõpuks aega natuke kirjutada. Tavaliselt on selle jaoks aega üsna keeruline leida.

Praegu istun mere ääres, kuulan lainete kohinat ja kirjutan. Need lained mõjuvad kuidagi rahustavalt ning heade emotsioonidega on palju lihtsam oma mõtteid kirja panna.

Lapsed mängivad, naeravad ja naudivad suve täiel rinnal. Seda vaadates tekib ka endal tunne, et kõik on vähemalt sellel hetkel täpselt nii, nagu peab.

Proovin teile siit veel kirjutada ja jagada, kuidas meie väike seiklus edasi läheb.

Olge armsad ja hoitud! 🤍