21.07.26

Tere, kuidas teil läinud on? Kas te suudate pead selge hoida?

Minul on küll sellega raskusi. Proovin olla kahe jalaga maa peal, aga mõtted liiguvad ikka enese süüdistamiseni. Mõtlen, kas olen oma elus õigeid otsuseid teinud.

Neid otsuseid ma enam muuta ei saa ja ega ma teatud asju ei muudakski. Küll aga muudaksin näiteks seda, kuidas ma oma tassi täidan.

Täna ma ei tea, mis mulle meeldib või mis ei meeldi. Ma kahtlen kõiges. Süüdistan ennast, et ma pole piisavalt hea. Samas saan aru, et see enese süüdistamine ei vii mitte kuhugi.

Olen mõelnud, et kui mina oleksin sõbranna ja mulle räägitaks selliseid asju, siis mida ma ütleksin?

Ma ütleksin: „Ära süüdista ennast. Need asjad, milles sa ennast süüdistad, on juba tehtud. Sa ei saa neid muuta, aga saad muuta seda, kuidas sa edasi käitud ja mida teed.”

Veel on mul raske ennast peeglist vaadata, sest juukseid langeb meeletult. Mõned kohad peas on nii hõredad, et ma ei julge enam isegi patsi panna.

Ma ei teagi, mida tegema peaksin. Kas lõigata juuksed lühikeseks, lausa poisipeaks? Või milliseid ravimeid peaksin võtma?

Pean ausalt ütlema, et ravimeid on mul juba praegu peotäis, mida võtan iga päev hommikul ja õhtul. Ma ei suuda enam uusi ravimeid võtta, aga võite mulle soovitada, mida ma teha võiksin, et sellest murest kas või natukenegi rahu saada.

Siis on veel see, et teen käsitööd ja õmblen asju, aga tundub, et mitte keegi ei soovi neid osta. Mõtlesin, et äkki annan need hoopis ära, sest mida ma nendega ikka teen.

Kuhu võiks neid anda? Mida teie arvate? Võite mulle soovitada, kellele võiksin beebipükse kinkida.

Igatahes lõpetan siin tänaseks. Võite mulle kirjutada oma soovitusi.