← Tagasi päevikusse

17.07.26

Tere, kullakesed! 🤍

Mis siis vahepeal juhtunud on?

Olen ilusti tööl käinud, aga ma ei tea, miks ma nii tunnen – millegipärast on mul tunne, et ma ei taha seda tööd üldse teha.

Teen kõike nagu robot. Vahel avastan end tegemas asju, mida ma pole justkui teadlikult otsustanudki teha. Selline mullis olemise tunne on.

Vahepeal pidasime ema sünnipäeva. Väga tore oli. Kuna lapsed olid seal suvelaagris, tahtsid nad juba koju tulla ja järgmisel päeval läksingi neile järele.

Hakkasin hommikul kell kümme sõitma, aga siis otsustas auto, et tema minuga enam koostööd ei tee.

Helistasin oma remondimehele ja õnneks sai ta auto kohe ette võtta. Sinna jõudmiseks pidin aga umbes 40 kilomeetrit ohutuledega sõitma.

Punane auto avatud kapotiga tee ääres Punane auto tee ääres remondiootel

Selle olukorra juures panin tähele ühte asja.

Alles hiljuti rääkisin perele, et kui autoga peaks jälle midagi juhtuma, siis proovin seekord kõike palju rahulikumalt võtta.

Ja tunduski, nagu oleksin kurja ära sõnanud – auto läks katki.

Mis ma siis tegin?

Võtsin olukorda võimalikult rahulikult. Ausalt öeldes hakkasin ma isegi naerma. Mõtlesin lihtsalt: „Nojah... jälle katki.”

Eks ma olin alguses ikka ehmunud, aga kui reaalsus päriselt kohale jõudis, sain sõidu ajal paanikahoo.

Kogu keha värises.

Mõtlesin küll, et praegu kuluks rahusti ära, aga sain siiski ise hakkama.

Siis otsustas auto veel tossama hakata.

Pidin tee ääres peatuma ja rahulikult ootama, kuni tossamine lõppes.

Pärast seda sain uuesti sõitma hakata ning jõudsin õnnelikult remonditöökotta. Auto tehti korda ja lõpuks sain laste juurde edasi sõita.

Lapsed ootasid mind nii väga ja olid siiralt õnnelikud, kui lõpuks kohale jõudsin.

Pakkisime asjad kokku ja hakkasime kodu poole liikuma.

Ahjaa...

Vahepeal pidin veel mingit mängu „Pelmeen” otsima.

Käisin mitmes poes, aga ei leidnud seda kusagilt. Kui mu vend ütles, millisest poest seda veel saada võiks, läksime lastega sinna lootusrikkalt kohale.

Mis te arvate?

Kõik olid juba ära ostetud.

Mina olin päris pettunud ja lapsed hakkasid lausa nutma.

Õnneks sain need nüüd tellitud ja jääme ootama, millal need kohale jõuavad.

Õhtul pesin lapsed puhtaks ja läksime kõik magama.

🤍 Mõttetera 🤍

Ükskõik kui raske sinu päev ka poleks olnud, proovi päeva lõpuks leida vähemalt üks hea hetk, mida meenutada.

Vahel ei jää meelde mitte see, mis läks halvasti, vaid hoopis see, kuidas me sellest lõpuks läbi tulime.

Ilusat päeva teile! 🤍

@vaiknetugevus

💬 Lisa kommentaar

Kommentaar jõuab minuni ja ilmub pärast kinnitamist.