13.07.26

Tere, kullakesed! 🤍

Vahepeal on nii palju tegemist olnud, et pole lihtsalt jõudnud siia kirjutama tulla.

Ainus aeg, millal ma oleksin saanud kirjutada, oleks olnud siis, kui kõik teised juba magavad. Aga ma ei tahtnud seda teha oma une arvelt, sest praegu on uni minu jaoks liiga oluline.

Vahepeal olen käinud arstide juures ja saanud uue raviplaani. Praegu olen ühe ravimi pealt tasapisi maha tulemas ning vähendan selle kogust. Kui see etapp on läbi, hakkan võtma uut ravimit.

Olen ka järjest rohkem tööl käinud.

Ja tead, millise mõtteni ma olen jõudnud?

Ma vist ei armasta enam seda tööd, mida ma teen.

Püüan küll selles midagi head leida ja protsessi natukenegi nautida, aga sisimas tunnen, et see ei ole enam see, mida ma päriselt teha tahaksin.

Vahepeal on juhtunud veel üks suur muutus.

Ma ei ole enam rahusteid tarvitanud.

Ja pean tunnistama, et emotsioonid pressivad nüüd vahel nii tugevalt peale, et ma ei oska nendega veel toime tulla.

Vahel mõtlen isegi, kuidas ma enne üldse hakkama sain.

Ja samas tekib küsimus – kas ma siis tegelikult hoidsin ennast lihtsalt kogu aeg tagasi? Või elasin oma tundeid kuidagi teistmoodi välja?

Need on küsimused, millele ma alles otsin vastuseid.

Vahel taban end mõttelt, et mis nüüd edasi saab.

Mis minust edasi saab?

Aga enne, kui jõuan ühelegi mõttele keskenduda, hakkavad juba järgmised mõtted peale voolama.

Lõpuks on peas lihtsalt täielik segadus.

Nagu sada mõtet korraga... ja lõpuks löövad ahvid mu peas taldrikuid kokku.

Täna tulin töölt koju ja kogu keha valutas.

Läksin lihtsalt selili põrandale, venitasin ennast natuke ja pärast oli tõesti veidi parem olla.

Ja nüüd istun jälle oma mõtetega.

Vahepeal on mul tekkinud üks uus mõte.

Mõtlen, kas võiksin näiteks mõnes ajakirjas või veebiväljaandes kirjutada vaimse tervise rubriiki.

Rääkida oma lugu.

Või hoopis anda teistele inimestele võimalus oma kogemusi jagada.

Või kirjutada sellest, kuidas erinevad inimesed oma raskustega toime tulevad.

Need mõtted käivad mul pidevalt peas.

Ja siis pahandan iseendaga.

Ütlen endale:

„Kurat... tegele kõigepealt omaenda probleemidega, mitte ära proovi olla mingi sõnumitooja.”

Aga siis mõtlen jälle...

Äkki just selle kõige keskel sünnibki midagi, mis aitab ka kedagi teist.

Eks aeg näitab.

Ilusat päeva teile! 🤍