05.06.26

Hei, kaaskannatajad!

Ma ei tea, kui palju teid siin mind lugemas üldse on. Vaadates statistikat tundub, et midagi nagu toimub, aga tagasiside osas olete te üsna tagasihoidlikud.

Mis ma siin ikka teen – räägin jälle natuke oma päevast.

Alustame siis sellest, et ärkasin kell 1.30 oma pisema preili kõrval.

Tulin korraks oma voodisse tagasi, aga und enam ei tulnud. Istusin lihtsalt köögis.

Kui ma praegu mõtlen sellele ajale köögis, siis põhjuseks oli vist üks unenägu, mis tekitas meeletu värina kogu kehas.

Võtsin rahustit lootuses, et ehk saan uuesti magama jääda, aga vist istusin seal köögis oma poolteist tundi ja ootasin mingit imet, et uni tagasi tuleks.

Lõpuks jäin umbes kell kolm magama.

Ja siis nägin jälle mingit täiesti haiget und, mis mind umbes kella viie ajal üles ajas.

Mõtlesin korraks selle unenäo peale ja jäin uuesti magama.

Ja arvake ära, kas nägin jälle mingit haiget und?

Jah.

Kell 7.45 ärkasin külma higi ja nutuga, sest nägin jälle midagi sellist, mis mind täiesti rivist välja lõi.

Nii ma siis olen terve päeva proovinud mitte lasta neil unenägudel end häirida, aga mingi ärevus on ikka sees.

Käisin ämma ja äia juures maal oma pestud vaipade järel.

Saime seal natuke tööd ka tehtud ja lapsed said vabalt looduses joosta ning mängida.

Tagasi sõites magasid nad mõnuga lõunaund.

Käisin veel poes ja apteegis ning siis sõitsin koju.

Pärast seda käisin mündipesulas autot pesemas ja see oli laste jaoks jälle väga põnev kogemus.

Vahel ma mõtlen, kui loll võib üks inimene olla.

Täna ei olnud tervis üldse hea ja mina otsustasin ikkagi mängida kaamlit.

Võtsin korraga kaks rasket poekotti, laste ja enda asju täis seljakoti ning kaks vaipa.

Nüüd mõtlen, et oleks ju võinud kaks korda käia.

Aga ei.

Ikka on vaja hull panna.

Ma ei teagi, kellele või mida ma tõestada tahtsin.

Et ma suudan kaamel olla?

Illustratsioon minu tänasest „kaamli projektist”.

Loll pea on ikka ihu nuhtlus.

Praegu kirjutan siin oma päevast ja tunnen, kuidas kõik kuidagi häirib.

Ma ei oska ennast maha rahustada.

Uni on ka peal, aga praegu oleks vist rumalus magama jääda, sest siis istun ma öösel jälle üleval.

Mis mind viimasel ajal veel häirib, on see kuradi kehakaal.

See aina tõuseb ja tõuseb.

Ma vaatan peeglisse ja mõtlen, kas ma üldse tahan sinna enam vaadata.

Kaalul ma iga päev ei käi, aga mõne päevaga jälle kilo juures.

Samas on mul pidevalt kõhulahtisus ja loogika ütleb, et kaal peaks hoopis langema.

Mis minu kehaga toimub, sellest ei saa ma enam üldse aru.

Tahaks kuulata mõnda head podcasti, mis teeks tuju paremaks ja ajaks natuke naerma.

Äkki oskate midagi soovitada?

Igatahes ma täna siin lõpetan.

Loodan, et teie päev on olnud parem kui minul.

Soojad kallid teile. 🤍

@vaiknetugevus 🌿