01.06.26

Tere!

Ma loodan, et teil on olnud tore päev või et see on alles tulemas.

Ma unustasin eile jagada, et mul läks mikrolaineahjus popcorni pakk põlema.

Ma muidu läksin juba toast ära, aga millegi pärast läksin kööki tagasi ja nägin, et pakk põleb täitsa korralikult.

Ja no uhh... mis hais siis terves elamises oli!

Lahti sellest kuidagi ei saanudki. Õnneks täna seda probleemi enam pole.

Hommikul ärkasin ja mõtlesin, et võiks täna ämma ja äia juurde maale minna. Siis saaks ise õues olla ja lapsed saaksid rahulikult ringi mütata.

Kahjuks neid seal ei olnud ja üksi ma ka sinna mässama ei hakanud.

Muidugi olin valmis, et täna tuleb ilus päikeseline ilm, aga tegelikult on küll soe, kuid üsna pilvine.

Eks iga asi ole millekski hea.

Sain hoopis mõned kohustused ära teha, et eksmehe poolt jälle mingeid probleeme ei tekiks.

Nüüd natuke sellest, mille peale ma viimasel ajal mõelnud olen.

Mul on aastaid olnud mõte, et lõpetaks keskhariduse ära.

Mul on üks klass pooleli, nii et uurisin, kuidas ja kas ma saan jätkata või pean kõike otsast peale alustama.

Tunnistuse sain kätte ja hinded ka üle vaadatud. Edasi saan sellega tegeleda augustis.

Lisaks, kuna ma tegelikult ei tea veel päris täpselt, millega ma tulevikus tegeleda tahan, võtsin Töötukassa kaudu karjäärinõustaja.

Eks näis, kuhu see tee välja viib.

Väike mõte on teha mõni koolitus projektide kirjutamise ja tehisintellekti kasutamise kohta.

Tegelikult olen AI-d juba päris pikalt kasutanud ja tunnen, et saame siin omavahel päris hästi hakkama. Aga uued teadmised ei jookse kunagi mööda külgi maha.

Muidugi pakuvad erinevad materjalide müüjad ka tasuta koolitusi selle kohta, kuidas erinevaid materjale puhastada ja hooldada.

Selle osas olen ma aga üsna kahtleval seisukohal.

Ma ei tea ju veel, kas tahan üldse koristamisega edasi tegeleda või mitte.

Viimasel ajal on mulle kuidagi hakanud meeldima kodus toimetamine ja mõte juhtida ettevõtet kodust.

Samas – kuidas ma selleni jõuan?

Alguses pean ju ikkagi ise töö ära tegema.

Ja kuna paljud minu vanad kliendid on endale juba uued koristajad leidnud, tuleb mul kliente uuesti otsima hakata.

Ahh... mõtteid on kogu aeg niiiii palju peas, et ma ei jõua nendega enam järge pidada.

Vahel ei saagi aru, kust otsast neid üldse harutama hakata.

Läksin siis lastega 8 km ringile.

Nemad sõitsid ratastega ja mina kõndisin.

Tagasi tulek oli aga päris raske.

Seljakotis oli ligi 9 kg puu- ja köögivilju ning ma mõtlesin terve tee, kuidas üks kott saab nii raske olla.

Koju jõudes olid jalad täiesti nagu pakud all.

Kõndimine oli päris keeruline.

📸 17 213 sammu tehtud!

Väiksem tüdruk tegi täna ka ühe üllatuse.

Tema tarkpea otsustas oma lemmik lühikestel pükstel sääred kääridega ära lõigata.

Proovisin neid parandada, aga ma ei tea, mida ma seal täpselt pusserdasin.

Igal juhul mulle see õmblus ei meeldi ja tundub, et tuleb uued püksid tellida.

Kahju oli kohe, sest need tundusid talle nii mugavad.

Tema ise oli ka päris kurb.

Ütlesin siis talle, et ju peame käärid natuke paremini ära peitma.

Selle peale läks ta muidugi veel kurvemaks.

Aga päeva lõpuks tundsin ma siiski, et õues käimisest on päriselt kasu.

Enne haigeks jäämist ei märganud ma võib-olla selliseid hetki üldse.

Nüüd aga naudin ma neid palju rohkem.

Vahel piisab ühest metsarajast, et pea natukenegi selgemaks saada.

Ilusat päeva teile! 🤍

@vaiknetugevus 🤍